Wn/ppl/Ken ijtuk iwan culturaj

< Wn‎ | ppl
Wn > ppl > Ken ijtuk iwan culturaj


Yajyankwik Tik Nawat


Taketzalistal pal YTN

Tajtaketzalis, amaishmatilis, culturaj
“Tejemet nusan tikpiat se tutaketzalis”

Cymru/Gales, 2/6/2013 edit

Ne tal pal Cymru (Gales) wan kan taketzat ne Cymraeg ush Galestaketzalis

Nemi se tal tik ne Reinoj Senputzujtuk itukay Cymru (ken inat ne Cymraegtaketzat) ush Wales (ken inat tik Ingles) ush Gales (ken muilwiat tik Castillaj). Yejemet kipiat se intaketzalis: Cymraeg/Welsh/Galés. Yaja ken se Metzalitaketzalis: ashan sejse shiwit, ne kukunet te welituyat taketzat intaketzalis tik ne tamachtiluyan, wan su yejemet kichiwat, ne tamachtiani kinwiteki. Ashan tea. Kipiat ajamat, radioj wan television; ne kukunet mumachtiat ne taketzalis. Pero sujsul miak semaya welit Ingles, wan ne Cymraegtaketzat kenhayuk musumat pal te miki tay inpal.

Se yejemet se siwat itukay Elin Haf Gruffydd Jones. Elin tamachtia tik ne weytamachtiluyan tik se techan itukay Aberystwyth, wan yaja nusan ne tatuktiani pal ne organizacion itukay Mercator pal ne tajtaketzalis “chikitik” ipal Ewropa. Elin weli ankakeski taketzalis. Tik ini tajkwilul yaja techilwia ken mumachtij ukse “taketzalis chikitik” pal Ewropa, ne Euskara ush Vasco. Ne itajkwilul weli muita tik Cymraeg tik se blog (shikitakan katani). Tejemet tikpatatiwit tik Nawat pal muchi welit tiamatachiat...

Ne tal pal Euskal Herria (País Vasco) wan kan taketzat ne Euskara ush Vascojtaketzalis KEN ACHTU TAKETZALIS
Ini mapaj kilwitia kan mumachtia ne Euskara TIK NE TAJTAMACHTILUYAN

Nipejki nimumachtia Euskara ashan senpual shiwit, kwak nikpiatuya 21 shiwit. Ninemituya nimumachtia Frances wan Castillaj tik ne weytamachtiluyan wan nikpishki chancej pal niaw ka clajclasej ka tayua pal nimumachtia Euskara tik ne techan kan ninemituya.

Taika nipejki nimumachetia Euskara? Pal tipewat nugustoj ne culturaj ipal España, pero ne wey taika, yaja ka ne Vascojmet kipiat se “taketzalis chikitik”, wan tejemet nusan tikpiat se taketzalis ijkiuni, wan yajika nikchiwki sentir ka tikenhat. Ika yejemet wan tejemet, muchi titasumat pal tikpalewiat ne taketzalis pal tutejtechan - muchi ne tujtunal wan nujme kwak tikejekuat titaketzat tik tutaketzalis, wan nusan ken tejtechan tik ne “tasumalis wey” ipanpa tay tupal, ika tiktasujtat, wan ipanpa muchi tay kineki ina tupal ken tejtechan.

Kwak tipashaluat tik tepal tal iwan ukse taketzalis, seuseujti uij ma tinakakan yek iwan ne chanejket. Pero te senpa ijkiuni! Se machiut (ejemploj): kwak nikilwia katka se yejemet: “Tejemet nusan tikpiat se tutaketzalis”, tapui se tenkal ijtik tejemet nemanha. Yejemet kimatit ka tikpiat se experienciaj kenha ken yejemet wan welit tinat ka “timuishmatit”.

Kwak panuk se shiwit wan nimumachtijtuyaya chiupichin Euskara, niajki ka Euskal Herria pal nipanu se metzti tik se tamachtiluyan pal nimumachtia mas. Uni tamachtiluyan nemik tik se techan chikitik, muchi tikuchit ka ne, timumachtiat ka tapuyawa, tipashaluat tik ne techan ka teutak, tikmanat tutakwal wan tisentakwat, titakwikat wan tisenpajpakit. Wan senpa titaketzat Euskara. Nusan kwak tikalakit tik se tiendaj tik ne techan pal tikuat se, techishmatket wan kimatket ka tuwan nemit pal tanutzat tik Euskara melka uij tupal ika timumachtianimet. Tinemituyat 50 mumachtiani!

Tajtaketzalis wey wan chikitik ipal Ewropa

Ashan weli nitaketza yek. Kwak weli, nimukwepa niaw nipashalua ka ne pal te nikelkawa. Kwak nipejki nimumachtia, te nikmatki ka niaw nikwi uni tay nimumachtij ijtik nutekiw nian ka niaw nikishmati miak takat wan siwat ika niweli ne taketzalis.

Kwak nikishmati se yankwik, wan titajtaketzat, tik se momentoj senpa nitami nina: “Guk ere gure hizkuntza daukagu”. Tik Cymraegtaketzalis yaja: “Mae gennym ni hefyd ein iaith ein hunain”. “Tejemet nusan tikpiat se tutaketzalis”. Nina uni, wan ken su inaskiat: "Ashan nikmati"... Sujsul nipaki ika nimumachtij ne Euskara. Su te nikchiwtuskia uni, te naja, wan te niweliskia nina: Elin ydw i. Ni Elin naiz. Naja ni Elin.

Kan inaket edit

  • [1] (Blog tik Cymraegtaketzalis "Y Wers")
+

“Tejemet nusan tikpiat se tutaketzalis”


Yajyankwik
Chinua Achebe (1930-2013)
  • Mutalpachujtuk ne tajkwiluani Chinua Achebe ne yewa mikik tik ESA. Yaja muita ken se wey tajkwiluani ipal Africa. Yaja nestuk tik Nigeria, wan ashan nusan kitukatiwit tik ne techan kan nesik. Sujsul wey tukniwan ajsitiwit pal kimakat inrespetoj.

(BBC News)

Siwateutzin pal Minos iwan kujkuat, c. 1600 BC
  • Tikmatit ka ne civilizacion tik Tajku Taneskan (Mesopotamia, Egipto...) nemik achtu, wan tik Ewropa (Grecia...) neman. Pero nusan tikmatit ka kwak teuk ajsiket ne Greciajchanejket tik Grecia nemik se wejkapan culturaj pal sujsul ikman tik ne islaj itukay Creta, wan te aka kimati kanka walaj. Sejse inaket ka uni culturaj pal Minos anka walaj Egipto; sejseuk, ka kiski tik Palestina, Turquia o anka kan ashan nemi Turquia. Ashan, ne tamatinimet tachishtiwit ken ne iADN uni tukniwan wan inatiwit ka te, ka ne tukniwan pal Minos te kisket ukse ladoj sute pejket ijtik Ewropa.

(BBC News)

Rosalía de Castro (1837-1885
  • Gallegoj (ush Galego) itukay ne achtu taketzalis ipal Galicia. Ne Portuguestaketzalis kiski itech ne Gallegoj kwak yajket tik ne tajtal ka tatzinu kan nemituyat ne Arabejmet o "Moros"; ne Gallegojmet nakaket ka ajkuikpa kan nemituyat wan Galicia mukwepki se takutun ipal España. Tik ne wejwey techan ipal Galicia kielkawket intaketzalis pero tesu ijkiuni ne tukniwan nakaket tik ne tal. Pejki mupulua ne taketzalis pero mukwepki "nesi" tik ne sentzunshiwit XIX. Uni pejki iwan se poetaj (takwikani) tik se techan itukay Padrón; melka muchi tajkwiluat katka tik Castillaj, yaja inte, tajkwiluj tik ne itaketzalis wan sujsul, sujsul yektzin. Uni poetaj se siwat itukay Rosalía de Castro. Yaja ne "poetaj nacional" pal Galicia wan sujsul kitasujtat nujme, tesu semaya tik Galicia. Panutiwit 150 shiwit wan ashan ne museoj ipal Rosalía de Castro, tik Padrón, pal kielnamiki, yawi kitalia tik itzawalamaw ume itakwikalis Rosalía tik miak taketzalis wejwey wan chijchikitik - ne Nawat nusan. Nusan tiawit tiktaliat itajtakwikalis nikan tik YTN pal muchi tejemet tikitat. Rosalía, padiush ika titakwikak tupal! Te timetzelkawat! (Fundación e Casa Museo Rosalía de Castro)
Ne letraj shin

Palabraj uij ?...
Ne taj taketzalis chiltik :
Su tik panultia mu kimichin ijpak, tiaw tikita ne i tapatalis tik Castillaj!

Mikik ne Chickasawtaketza Emily Johnson Dickerson

Mumulutza Chaparrastike

Nelson Mandela 1918–2013

Tikwakan ijinsectoj!

“Tejemet nusan tikpiat se tutaketzalis”

Kimiktiat se takapiltzin siwayulu “pal kishkwepat takat”

SIDA tik Africa: tupajpakilis ipanpa Malik

Tay, kan, keman

Pal tikchiwat... edit

  • YSUES Radio Universitaria tik 660AM: "Cultura Latinoamericana" ne lujlunes ka 10 horaj ka peyna. Wejkatanutza: 2511-2020. Shiwi tuwan!
  • Curso de náhuat: Centro Cultural Ne Yawal (Av. Izalco casa 102A, Colonia Centroamérica), los sábados 9-11:30 am, $1 la sesión a partir del 11 de enero 2014. Niveles Básico y Avanzado. Tamachtiani: Werner Hernández.
  • Clases de náhuat (nivel básico): Escuela de Artes de la UES, los viernes 2-4 pm, $0.50 x clase. Cuando lleguen pregunten dónde es el salón o por Guishtemi (77132406).
  • Taller de náhuat. Centro de Artes Hermanos Aguilar. Sábados 3:00pm. Inicio: 6 de abril 2013. Info. tel. 2222-3418.

Tajtajkwilul edit

Tzajtzawalamat edit

Ajamat tik Nawat edit

  • Genaro Ramírez, Naja Ni Genaro (IRIN). Tajtzin techilwia tay kichiwtuk wan sejseuk.

Tikpia se pal tikneshtia? Shikpachu "Editar"! (Pal tikmati chiupiuk...)

Ijilpika
Nawataketzalis

Yajyankwik

Yajyankwik tik...

Timetzchiat tik

Yajyankwik Tik Nawat

tik

!


Taja nusan shitajkwilu tik YTN!