Wp/ppl/Tzuntekumat

< Wp‎ | ppl
Wp > ppl > Tzuntekumat

Tzuntekumat kineki ina ne itzuntekun se kupintuk itech ne iweyka. Anka se takutun ipal se mikini.

Ne Wikipediaj Tik Nawat
Ne Wikipediaj Tik Nawat

Achtu Iswat
pal Wikipediaj

Tepalewilis
Tajtaiwan
Chinamit

Ini ne ujumit ipal se tzuntekumat ipal se takat.

Nusan, tik ne cuejcuentoj ipal ne Nawamet pal ikman ne Tzuntekumat ne itukay se te yek ká tamutia wan weli mukechkupina. Tik ini cuejcuentoj se Tzuntekumat weli muneshtia ken muchi ne takamet wan siwatket ne kipia itzuntekun wan iweyka, ken se te kipia iweyka, semaya ne itzuntekun, ne imajmajkul wan ne imejmetzkuyu[1], wan nusan ne itzuntekun isel. Ne Tzuntekumat weli taketza, wan su kipia ijikshi weli nejnemi, su te, weli tzikwini wan musalua itech ne ikechtan se takat o se masat wan yajuni naka iwan ume itzuntekun; ijkiuni weli kikwi ne iweyka seuk pal nejnemi, pal takwa wan pal kichiwa muchi tay tikchiwat iwan tuweyka. Su ijkiuni, pal timuishtiliat nemit pal tikshijshikuat.

Tik se cuentoj, ume kunet ajsiket kitzutzunat ne tenkal ipal ne teupan ka tayua pal kitemuat ne palej, wan kwak yaja kitapuj te kipiatuya itzuntekun. Ne kujkunet mumutijket wan yajket mutaluat kilwiat ne inteku. Kwak ajsik ne inteku ka né, ne Tzuntekumat kwalanik iwan wan kiwikak kan nemit ne miktiwit.[2]

Wan nusan inat ka nemik se siwat ká mukechkupina katka ka tayua kwak ne ishulejyu kuchi. Naka ne iweyka ne siwat itech ne takat, wan ne itzuntekun kisa katka pashalua. Ajaka kitak wan kilwij ne ishulejyu, wan se tayua kwak ne Tzuntekumat pashalua nemi, ne takat kimawaltij ne ikechkuyu ne isiwaw iwan chil (nusan inat sejse ka kimawaltij iwan istat); yajika, kwak ne Tzuntekumat mukwepki ichan tea welituya musalua itech ne iweyka wan musaluj ijpak ne ikechtan ne ishulejyu. Ijkiuni nakak ne takat iwan ume itzuntekun; ne isiwaw pejki kikwi ne iweyka ne ishulejyu pal nejnemi, pal ati, pal takwa, pal mushisha wan pal mukwitia. Ne takat sujsul kujkutiak wan kinekituya muishtilia ne itzuntekun ne isiwaw. Se tunal yajket ka kojtan wan kitaket se kuyutzaput wan kinekituyat kikwat tzajtzaput. Ne siwat kiajkaw ne ishulejyu ma kishti ne itzuntekun wan kitalij ijpak se kwechpala itech ne kwawit, wan ne takat tejkuk. Yaja pejki kiteki tzajtzaput wan kitajkali talchi. Nemanha kitek se tzaput selek te weli mukwa, wan kitamutak. Kwak kitamutak, mumutij se masat wan pejki mutalua. Kwak panuk ka né ne masat, ne Tzuntekumat mumutij wan kimatki ka ne ishulejyu kinekituya kishijshikua, wan tzikwinik wan musaluj ijpak ne ikechkuyu ne masat. Kwakuni ne masat mumutij mas wan kiski mutalua, hasta muustuwetzki wan mikik. Né mikik ne Tzuntekumat. Ne takat kitukak ne tzuntekumat, wan kan kitukak takatki se wajkal. Ne wajkal weytiak, wan kwak chikawayak, ne takat kiwikak ka ichan. Tzayanik ne wajkal wan kalijtik nemituyat ankakeski pipiltzitzin. Kinmakak ne inan pal tajpia wan kinhiskalia. Yejemet ne Nanawatzin wan ne iechkawan, ne Tepewa.[3]

References edit

  1. Leonhard Schultze Jena, Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador, 1935, iswat 22.
  2. Leonhard Schultze Jena, Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador, 1935, iswat 176.
  3. Leonhard Schultze Jena, Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador, 1935, iswat 22.