Wp/vmw/Armando Emílio Guebuza

< Wp‎ | vmw
Wp > vmw > Armando Emílio Guebuza

Armando Emílio Guebuza edit

 
Armando Emílio Guebuza

mukhulupale a aneeraru Omosampiikhi Armando Emílio Guebuza Poliitiku Omosampiikhi, Armando Emílio Guebuza oyariwe mahiku yeettaka 20 mweeri Opacerya wa 1943, Omurupula, epurunsiya ya Wamphula[1]. Iyaakha 20 ahithanleliwa Operesitente wa Nikhuru na anamosomi maaferikaanu na Omosampiikhi okathieene yoowo ahituphela Nikhuru na Frente de Libertação de Moçambique (FRELIMO) wi owane no ikuru sakoloniya mapwitthikisi[2]. Guebuza ahivira khiirela mpantte a makhulupale a FRELIMO mwaakha ya 1968, ni yiiraneyaka mutthukumano a kokereesu ya neeili ya epartiitu, yeeranenye okhathi yoonaneyaaya ekhotto wowaneliwa Otaphuwa ya elapo [3]. Nootaphuwa elapa, aari Miniisturu a mapuro ovirikana mukuvernuni ahooleliwa no peresitente opacerya,Samora Machel[4]. Guebuza va ikwaha piili aari Miniisturu a Interior (1975-1977 ni 1983-1985), visi-ministuru a Defesa (1980) ni miniisturu-okhala mwa Epurruvisiya ya Osofala (1981-1983)[5]. Nopaceryani waya mwa okapineeti ya Interior ahitumererya okhuma wa Akunya Omosampiikhi muhina mwa iyoora 24, ni ehakhi ta murithi a ikiilu 20[6]. Ekwaha ya naiili irenlyaawe mpantte ministeriyueene yoola ehikhanyanyeriha, mwaakha WA 1983, mwaha ootepa woopiha atthokiheriwa no Kuveruni a FRELIMO.[7] A " Operasau Oruwerya" khakumiha wala kiwoomola atthu ahavara muteko ipooma sa Omaputu, Opeera ni Oniyasa ,osulu wa elapo[8]. Mwaakha wa 1984, Armando Guebuza, khayeiiwananne ni Samora Machel, mulatthu wookhootta okhala kovernatore a Wamphula[9]. Nookwa wawe peresite Machel mwaakha wa 1986, Guebuza ahinomeyariwa wi ohoolele ekomisau ya inkeriitu yowehawehiwa mwaha amoronxe ntteeke marumeeliwo ekhaha ta mutokweene Omosampiikhi[10]. Wahiiso, inkeritu oyo khonamalihiwe ,mwaha Ya erexiime ya apartheid a Wafirika o Suuli, yaawosa yahoverihiwa kwayakweihenrye[11]. Wopaceryani tá kuveeruni a Joaquim Chissano, omuranttenle Machel, Guebuza ahinomeyariwa ministuru a Mikukuttas[12]. Nivavo tho, sowiira sawe muhina mwa ipoliitika yootepa wonihereya omukhulupale mwa mpanntte a Nikhuru na kuveeruni variyari va iyakha piili ahivaanelela, Orooma, wi Itaaliya, iterekwa, ni Resistência Nacional de Moçambique (RENAMO)[13]. Mwiwananeliwa olé a murettele aasinariwe mahiku 4 wa mweeri ya nanloko a 1992. Guebuza ahikhanyererya wi iraneye mwiwananeliwa amurettele ole akweiherye mwaathanle, wopacerya Omosampiikhi, wa mwaathanle multipartitaariyu, 1994[14]. Yoomalani wa mwaakha yoowo, ahithanliwa litere a Nikhuru parlamentaari a FRELIMO ni otthikiheriwa tho ekhattera yeeyo nooviramwaatthanle a 1999[15]. Mweeri wanetthannamosa a 2002, Ekomite sentraale há FRELIMO yomutthanla Armando Guebuza sekeretariyu-xeraale ni, vaavotho, kantitaato a movimento a mwaatthanle peresitensiyaale a 2004[16]. Mahiku yeettaka 21 wa nanloko no miili, Olola wa FRELIMO, wanamunceene, ahilaleeriwa, siiso kikyeherya wi Armando Guebuza okhale Peresitenti a neeraru Omosampiikhi[17]. Ethoonyeryo

https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Armando_Guebuza

  1. 1
  2. 1
  3. 1
  4. 1
  5. 1
  6. 1
  7. 1
  8. 1
  9. 1
  10. 1
  11. 1
  12. 1
  13. 1
  14. 1
  15. 1
  16. 1
  17. 1