Wp/vmw/Afirika

< Wp‎ | vmw
Wp > vmw > Afirika

Ekontinente ya Waafirika

Ekontineenti ya Waafirika

Aafirika ekontinente ya neeraru yotepexa omwaryamwareya (noovira waasiya no Waameerika) ophiyerya imilyayu  30 sa ikhilomu, ikhuneelaka 20,3% a muttetthe omaleleene a etthaya yowuma ya epalaneeta[1]. Ti ekontinente ya napiili[2]. Ekontinente yanennli Yoowatthiwa makhaleliwo aya vatthayani (otthuli waasiya) ni ophiyerya emilyayu emosa yapinaatamu ( Mahoveriho a eyaakha ya 2005, ikhalelaka voophiyeryaka eseetimo emosa yapinaatamu a olumwenku, ni ilapo 54 sowoopowa sene[3].

Sinooniherya  eyaakha muloko simanle mwa ekontinenti yamakiristawu[4].

EnonIherya mukhalelo amavirikanelo malupale a muxovo, ephatthu, sokhaliherya no ipuliitika[5].

Mwa ilapo miloko miraru sooteka ohaawa sa elapo (ni mixankiho sowaattha soothowa soolya sonekhanekhiha, ohisoma, nnroromelo nohisuwanyeya wa mukhalelo), nnakhala 21 tiye sa waafirika. Ohiya vavottho sookhala ilapo Khamosa khamosa ni manamuno exikhaani,mais khekhanle nnakhala elapo ya Waafirika nnakhala yotthawali vekekhayi. Maurícia ni Seicheles sirina mukhalelo exikhaani, notthawali waniinaano tho Líbia[6]. Nlelo sookhala ilapo sa waafirika ikhalanne mukhalelo orerela wa ekumi, ni mutthawali exikhaani, ntoko muraarelo muluupale owaafirika, ti África do Sul (0,705)  ni ilapo ntoko  OMarrocos (0,676), Argélia (0,759), Tunísia (0,739), Egito (0,700), Botsuana (0,728), Cabo Verde (0,651), São Tomé e Príncipe (0,609), Congo (0,608), Gabão (0,702), Namíbia (0,645), Essuatíni (0,608), Gana (0,596), Zâmbia (0,591), Guiné Equatorial (0,588), Quênia (0,579), Angola (0,574), Camarões (0,563) ni Zimbábue (0,563)[7].

Aafirika onireriheliwa ni mittetthe manamuna manli. Voopacerya etthitthimihiwa opwanyaneya aya ilapo iyo ni sinkaiwa makhuru matthanu: Afrika setentirioonaale, Afirika Okhuma nsuwa, Afirika Eeriyari, Afirika Onphatthuwa nsuwa ni Afirika meretionaale[8]. Anenli onreheriwa ni manamuna a muxuvo wala mahimo , ntoko etiini ni nihimo inaattela sa khuta mmpantte, yeyo enkayiwa makhuru malupale miili, Afirika aale otteela wala setentirionaale,oniirela nikhuro na ilapo thannatthaaru sa osulu waafirika,masi Mauritânia ni oSaara Ocidental,ni Afirika Anooripe wala othi wa osaahara, iniirela mmpantte a ilapo 44 ikina sa ekontinente ela[9].

Ethoonyeryo edit

  1. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/%C3%81frica
  2. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/%C3%81frica
  3. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/%C3%81frica
  4. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/%C3%81frica
  5. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/%C3%81frica
  6. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/%C3%81frica
  7. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/%C3%81frica
  8. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/%C3%81frica
  9. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/%C3%81frica