Wp/tuo/Kâ'rê

< Wp | tuo
Wp > tuo > Kâ'rê

Kãʼrê otesehé niî’ pakasehé, tohô niikã́, ehâ tu’asehe. Nɨkɨpɨre, niî’ wa’îkɨrã ba’asehé tohô wamêtisehe:

Otesehé pe’e niî’ posâ-kãʼre. Kãʼrêre kape miírã’, ba’ârã’ta upîkari pẽ’oró mariró tee pehérire miiró ɨá’. Upîkari pẽ’okã́ maa, dɨkâti we’e, dɨkâtiro kẽ’ra pehêteakã dɨkâtikã’ weé’. Ma’má ɨ̃hɨ̂’ka wesere umûri yoaró ni’kâro wihiro oteró ɨá’.

Apêrãre, maatá dɨkâti, apêrãre, be’ropɨ́ dɨkâti weé’. Teeré di’pĩhí meʼra wa’á ba’akã maa, bekoâ pihasehe wa’âkã’. Pehé niikã́ maa, teé me’ra peêru da’rê sĩʼrikã ãyú niî’. Apé tero maa, teeré po’o apé mɨharo ɨá’. Nɨkɨ̂kãhasehere a’té wahâ-pĩhiri-kãʼre, tohô niikã́, sĩrô-pẽe-kãʼre ba’â no’o’.

Ãrɨ̂ sõ’asehé, ãrɨ̂ yĩisehé, semé-ãrɨ niî’. Ãrɨ̂re wesêripɨ, makâ paa sumútoho otê no’o’. Wi’marã́ teeré si’sîma. Apé terore, bɨkɨrã́ si’sîma. Tuú sa’be’ke peeru weérã’, ãrɨ̂re ãrɨá, tee koó me’ra peêru si’tirire piô, tõhôpahapɨ po’o weé, peêruparɨpɨ, tohô weetírã’, peêru yukɨ̂sɨpawɨpɨ pose yeé, mo’â, pa’mɨkã́ ĩ’yâ, masá neô kũu, sĩ’rí, ke’á weé no’o’. Ɨ̃sâpɨ ke’arí niîrã’, ãrɨ̂re ɨotíkãʼro ɨá’, apêrã naâ si’sikã́, apêrã naâ kɨokã́. Tuú sa’be’kere ni’karẽ́tiri ãrɨ̂ koo me’ra piô wee tĩhárã’, si’bió, sĩ’rí no’o’.[1]

Kãʼrêgɨ, yukɨ̂sɨ weégɨ’, ɨ̃hà sẽokã ãyuró sẽrîwɨ. A’tîgɨ yehekã́, pi’tî pũrikã’; tohô weéro’, yehekã́ yogotíwɨ, maatá pehe pĩhíri yehêkã’ no’owɨ. Tohò weéro’, yukɨ̂sɨ kẽ’ra kaʼrasá niî, teé yehê’ke pĩhiri kẽ’ra wɨakã́, kaʼrasá niîwɨ̂. Mehô, piʼtî kure niîwɨ. Tigɨ́ kẽ’ra sawîkɨ me’ra weé’ke nɨkɨta weé no’owɨ.[1]

Referências

edit
  1. 1.0 1.1 Ramirez, Henri & Alfredo Miguel Fontes. 2001. Ye'pâ-Masa Yee Niisehétisehe: A vida dos Ye'pâ-Masa. Manaus: Editora da Universidade do Amazonas. (Biblioteca Digital Curt Nimuendajú, Atribuição 3.0 Não Adaptada (CC BY 3.0))