Ǩeʹrjjpõrtt lij arkiiv, koʹst ruõkkât oud. ǩiiʹrjid, gaʹzeââʹtid, äiʹǧǧpââʹjjlõõstid, kaartid, jiõntõõzzid da bliinid.[1]
Almmjallaž ǩeʹrjjpõrtt Lääʹddjânnmest
editLääʹddjânnmest ǩeʹrjjpõrtt lij lääʹjjest šiõttuum juõʹǩǩka äävai da määuʹsteʹmes vuâđđkääzzkõs. Lääʹddjânnmest liâ 854 almmjallaž ǩeʹrjjpõrttâd, koin 282 liâ väʹlddǩeʹrjjpõõrt, 427 liâ čårrǩeʹrjjpõõrt da 135 liâ ǩeʹrjjpõrttaaut.[2]
Almmjallaž ǩeʹrjjpõõrti tuâjjan liâ:
- taʹrjjeed piâssmõõžž aunnstõõzzid, tiõttu da kulttuursiiskõõzzid.
- tuõʹllʼjed määŋgpeällsaž da ođđneei norldõõǥǥ.
- õõuʹdad lookkmõõžž da ǩeʹrjjlažvuõđ.
- taʹrjjeed teâttkääzzkõõzz, vuäʹpstõõzz da tuärjjeed teâđai haʹŋǩǩummša da âânnmõʹšše di määŋgpeällsiʹžže lokkamsilttõʹsse.
- taʹrjjeed sǒǒʹjid mättjummša, staarjõõttmõʹšše, tuâj tuejjummša da meerlažtuåimmjummša.
- õõuʹdeed õhttsažkååddlaž da kulttuursaž vuârrsaaǥǥstõõllmõõžž.[2]
Ǩeʹrjjpõrttlääʹǩǩ
editLääʹddjânnmest vuõssmõs ǩeʹrjjpõrttlääʹjj šiõtteeš eeʹjjest 1928 da ođđ lääʹǩǩ pueʹđi viõʹǩǩe eeʹjjest 2017. Lääʹjj täävtõssân lij õõuʹdeed:
- meer õõutverddsaid vuäittmõõžžid čuõvtõʹsse da kulttuuʹre;
- teâđ vuäǯǯamvuõđ da âânnmõõžž;
- lookkâmkulttuur da määŋgpeällsa lookkâmsilttõõzz;
- vuäittmõõžžid ââʹjjpeivvsiʹžže mättjummša ja silttummuž ooudâsviikkmõʹšše;
- aktiivlaž meerlažvuõđ, demokratia da sääʹnnfrijjvuõđ.[2]
Kääiv
edit