Wp/quc/Dracunculosis

< Wp‎ | quc
Wp > quc > Dracunculosis

Dracunculosis , xuquje’ ub’ina’am yab’il xjut rech guinea (GWD), are jun yab’il rech xjut rech guinea .[1] Le kayo’w le yab’il are we kqumux joron le ruk’a’am us rech joron le k’o xjut rech guinea chi upam lRachaq chkope.[1] Are taq kumajij le yab’il man k’o ta k’utyab’ilal.[2] are taq kq’ax jun junab’, le kumajij q’aq’anem chi’l q’oxowem are taq le ati’t xjut kub’an jun puj pa le tz’u’mal, nima che le aqanaj.[1] Le xjut kel la pa le tz’umal are taq kqax keb’ oxib’ wuqq’ij.[3] Pa taq wa’ we q’ij wene man kb’an taj kb’an b’inem on chakunem.[2] Wa’ man qas ta kuya’ kamikal.[1]

Le kayo’wik edit

Xew winaq kkiriq yab’il rech xjut rech guinea.[2] Le unimal le xjut jun on keb’ milímetros uwach, le nim ati’t are 60 pa 100 centímetros unimal (le ama’ib’ are e ko’lik).[1][2] Le saqmo'l kk'asi' nim chi uwach oxib' wuqq’ij man chi upam ta le winaq..[4] Rajawaxik ketij kumal le us rech joron mojo’qa wa’.[1] Le rachaq chikop wene kk’asi’ nim chi uwach kajib’ ik’ chi upam le us rech joron.[4] Xa jela’ le yab’il wene kya’taj chi junab’ chi kech taq winaq chech uk’olem pa jun k’olib’al.[5] Jun unik’oxik yab’il kkowinb’ex ub’anik ruk’ le k’utyab’ilal rech le yab’il.[6]

Uq’atexik chi’l ukunaxik edit

Le uq’atexik are le atam unik’oxik le yab’il chi’l uq’atexik uya’ik le sokonem pa le joron.[1] Nik’aj chi taq ukojik chuq’ab’: ukojik saq joron on uchayuxik le joron we man si ta saq.[1] Uchayuxik pa atz’i’aq sib’alaj ktob’anik.[3] Le tzil joron utz kkunax ruk’ jun kunab’al ub’ina’am temefos chech ukamisaxik le rachaq chikop.[1] Man k’o ta kunab’al on toq’oj le kuq’atej le yab’il.[1] Le xjut rajawaxik no’jimal kelesaxik ruk’ ubolq’otixik chi rij jun laj che’ pa taq wuqq’ij aq’anoq.[2] Le k’atem winaqirisam rumal le xjut wene’ kpujan rumal le chkop.[2] Le q’oxom wene knajtin na jampa’ ik’ are taq kelesataj le xjut.[2]

Epidemiología chi’l b’antal kanoq edit

Pa ri 2013 xb’ixik chi xya’taj chi kech e 148 wa’ we yab’il.[1] Are wa’ le nitz’ chi uwach 3.5 millones xya’taj pa ri 1986.[2] Wa’ xew ya’tajinaq pa 4 tinamit rech Africa, nitz’ chi uwach 20 amaq’ pa taq ri 1980s.[1] Le tinamit le qas kuya wi are Sudán del Sur.[1] Wene are wa’ nab’e aji’t yab’il chech relesaxik.[7] Le xjut rech Guinea ojer eta’matal loq.[2] Wa’ ya’om ub’ixik pa le kunanem rech Egipto Papiro rech Ebers, umajim loq pa ri 1550 BC.[8] Le b’i’aj dracunculosis Latin "q’oxom rumal taq chkop",[9] Le b’i’aj "xjut rech guinea" xq’alajinik are taq le Aj Europa xkil le yab’il pa le Guinea taq’aj rech África occidental pa ri siglo 17.[8] Jun wokuwach nima junam ruk’ le xjut rech guinea kuya’ yab’il chi kech nik’aj chi e chkop.[10] Wa’ wene man kuya’ ta yab’il chi kech e winaq.[10] Wa’ jachatal pacha’ jun yab'il rech taq'aj le man qas ta kilixik .[11]

References edit

  1. 1.00 1.01 1.02 1.03 1.04 1.05 1.06 1.07 1.08 1.09 1.10 1.11 1.12 Template:Cite web
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 2.4 2.5 2.6 2.7 2.8 Template:Cite journal
  3. 3.0 3.1 Template:Cite journal
  4. 4.0 4.1 Template:Cite book
  5. Template:Cite web
  6. Template:Cite book
  7. Template:Cite web
  8. 8.0 8.1 Template:Cite web
  9. Template:Cite journal
  10. 10.0 10.1 Template:Cite book
  11. Template:Cite web