Wp/ppl/Takupan

< Wp‎ | ppl
Wp > ppl > Takupan


Takupan[1] se techan iwan se kalpuli ipal techan Ajwechapan[2], Kuskatan, kipia tuijikniwan 31209 Tik ne shiwit 2013

Ne ujujti Takupan

Ini panutuk edit

Se techan ijikman precolombino nawa tik 1549, kan ne colonización española Nemituya iwan Kwawtemalan, Katka kipia 500 tuijikniwan, tik 1770 katka kujtu Ajwechapan wan kipia “996 Tuijikniwan ijikman kimakat tik 351 miekawan. Katka ina Pedro Cortés y larraz. Pal 1773 itiupan wetzki ka Talchi ika ijtzilika ne tal tik Santa Marta.

 
Ikman tiupan TAKUPAN

Katka Takupan kipanultijket ka Sentzunhat., Tik se amat kitalijket 12 ipal metzti majtakti 1854 ne tatuktiani Tomas Medina katka kita “ ne ujujti

Tik ne shiwit 1867, ne tajtatukani ipal se techan iwan se kalpuli katka Tapishkat 300 quintales ne atutun 75 quintales ipal mascabado wan 50 arrobas ipal Tzupeleka

Tik 1869 Takupan muputzua iwan Ajwechapan. Wan Tik 1932, ne tuijikniwan ijikman mikiket[3]

Se tunal yey pal ne metzti majtakti tik ne shiwit 2018 ipanpa ne tajtatuktianimet Damian Alegria, Anaa Marina Alvarenga Barahona y Yohalmo Edmundo Cabrera Chacón Kitalijket ne techan ken se kalpuli Takupan Ne techan inpal ne tuijikniwan ijikman[4]

Ipanpa uni edit

  1. https://es.wikipedia.org/wiki/Tacuba_(El_Salvador)
  2. https://es.wikipedia.org/wiki/Ahuachap%C3%A1n
  3. https://es.wikipedia.org/wiki/Levantamiento_campesino_en_El_Salvador_de_1932#:~:text=El%20levantamiento%20campesino%20de%201932,las%20comunidades%20n%C3%A1huat%20del%20pa%C3%ADs.
  4. http://elpais.com.sv/tacuba-es-declarado-territorio-de-comunidades-indigenas/