Wp/nd/Umgomani weZika

< Wp‎ | nd
Wp > nd > Umgomani weZika

Umgomani weZika (owaziwa godungomulwana weZika) bulwelwe obubangwa mumulwana iZika.[1]Esikhathini esinengi izehlakalo ezibikwako azinawo amatshwayo wokugula, kodwana nangabe akhona kuzwakala ukufuthumalanomgomani womzimba obuhlungu.[1][2] Amatshwayo angafaka hlangana umgomani nehloko ebuhlungu, abovu, ubuhlungu balapha kuhlangana khona amathambo ihloko esawula kabuhlungu, kanye neratjhi elumako.[1][3][4] Amatshwayo la abonala amalanga angaphasi kwalikhomba.[3] Akhange bubange ukufa komuntu lokha nakasathoma ukubonakala.[2]Ubulwelwe lobu buhlotjaniswene-Guillain–Barré syndrom (GBS0.[2]

Umgomani weZika
Ukuhlukaniswa kweengaba neentlabagelo zangaphandle
Iratjhi ngesikhathi kutheleleke umgomani weZika
Iratjhi ngesikhathi kutheleleke umgomani weZika
Iratjhi ngesikhathi kutheleleke umgomani weZika
ICD/CIM-10U06.9, U06.9,
ICD/CIM-9066.3 066.3
DiseasesDB36480
MedlinePlus007666
MeSHD000071243

Umgomani weZika usabalaliseka nofana utheleleka ngokulunywa ngunompopoloza womhlobo i-Aedes okhethekileko.[3]Ungatheleleka ukuya emsemeni ukusuka endodeni ukuya kiloyo alala nayebese ubulwelwe lobu bungatheleleka ngokungenelana kweengazi. [5][3] Ukutheleleka kilabo abafazi abasidisi abazithweleko kungatheleleka nemntwaneningombana khekwahlotjaniswanokufoloza ukuhlongakala kwabantwana bangakabelethwa kanye nokubelethwa kwabantwana abaneenhloko ezincani ngokungakajayeki.[1][6] Ukutholwa komrabho wobulwelwe lobu kwenziwa ngokuhlola igazi, umthondo, nofana amathe kuqalwe ubukhona bomgomani i-ZikaRNA lokha umuntu nakagulako.[1][3]

Ukukhandela ubulwelwe lobu kufaka hlangana ukwehlisa ukuba khona kwabonompopoloza abalumako eendaweni lapha badlange khona kanye nokusebenzisa ikhpndomu nawuya emsemeni.[3][5] Imizamo yokwehlisa ukulunywa kufaka hlangananokusebenzisa iinhlanhla ezibulala iinunwana ukuvala umzimba wakho ngezambathoiinhlanhla ezibulala abonompopoloza, nokususa amazni ajamileko angakhambiko lapha abonompopoloza bangathola khona ithuba lokwanda.[1] Aasikho isihlahlanofana imijovo esebenza ukulapha ubulwelobu.[3] Abasebezi bezamaphilo banyule ukuthi abafazi abahlala lapho kudlange khona ubulwelwe bomgomani weZika2015-16 ukuqubuka kobulwelwe bomgomani iZika bathathe isiqunto sokobana bangabi nabantwana begodu abafazi abasidisi bangayi eendaweni lapaha kudlange ubulwelwe lobu.[3][7] Njengombana akunasihlahla sokulapha ubulwelwe lobu,amapeli wehlono neenhlungu i-paracetamoli- (acetaminophen) zingasiza lokha nawubona amatshwayo wobulwelobu.[3] Ukuyokungeniswa esibhedlela akukavami.[2]

Umulwana obanga ubulwelwe lobu watholakala ngo-1947.[8] Ukutholaka kokuthoma kokuqubuka kobulwelwe lobu kwavela ngo-2007 e-Federated States ye- Micronesia.[3] Template:Ukusukelaubulwelwe lobu buqubuke eengodini ezimatjhumi amabilinge-Amerikha.[3] Kuthiwa buqubuke ne-Afrika, e-Asia kanye ne-Pacific.[1] Ngesibanga sokuqubuka kwabo ubulwelobu eBrazil ngo2015,iWorld Health Oeganizationiikhiphe umbiko orhabakongobungozi obukhna Emphakathini keZamaphilo eenTjhabatjhabeni zoke ngenyaka kaMhlolanja 2016.[9]

Isikhombiso esikulayela bona ilwazi elithileko ungalitholaphi encwadini edit

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 "Zika virus". World Health Organization. January 2016. http://www.who.int/mediacentre/factsheets/zika/en/. Retrieved 3 February 2016. 
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 "Factsheet for health professionals". Zika virus infection. European Centre for Disease Prevention and Control. http://ecdc.europa.eu/en/healthtopics/zika_virus_infection/factsheet-health-professionals/Pages/factsheet_health_professionals.aspx. Retrieved 22 December 2015. 
  3. 3.00 3.01 3.02 3.03 3.04 3.05 3.06 3.07 3.08 3.09 3.10 Chen, Lin H.; Hamer, Davidson H. (2016). "Zika Virus: Rapid Spread in the Western Hemisphere". Annals of Internal Medicine. doi:10.7326/M16-0150. ISSN 0003-4819. http://annals.org/article.aspx?articleid=2486362. 
  4. Musso, D.; Nilles, E.J.; Cao-Lormeau, V.-M. (2014). "Rapid spread of emerging Zika virus in the Pacific area". Clinical Microbiology and Infection 20 (10): O595–6. doi:10.1111/1469-0691.12707. PMID 24909208. http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1198743X1465391X. 
  5. 5.0 5.1 Oster, Alexandra M.; Russell, Kate; Stryker, Jo Ellen; Friedman, Allison; Kachur, Rachel E.; Petersen, Emily E.; Jamieson, Denise J.; Cohn, Amanda C. et al. (1 April 2016). "Update: Interim Guidance for Prevention of Sexual Transmission of Zika Virus — United States, 2016". MMWR. Morbidity and Mortality Weekly Report 65 (12): 323–325. doi:10.15585/mmwr.mm6512e3. PMID 27032078. 
  6. Chan, Jasper F.W.; Choi, Garnet K.Y.; Yip, Cyril C.Y. et al. (2016). "Zika fever and congenital Zika syndrome: An unexpected emerging arboviral disease". Journal of Infection. doi:10.1016/j.jinf.2016.02.011. ISSN 01634453. PMID 26940504. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26940504. 
  7. "Brazil warns against pregnancy due to spreading virus". CNN. 24 December 2015. http://www.cnn.com/2015/12/23/health/brazil-zika-pregnancy-warning/index.html. Retrieved 24 December 2015. 
  8. Olson, Ken E.; Haddow, Andrew D.; Schuh, Amy J. et al. (2012). "Genetic Characterization of Zika Virus Strains: Geographic Expansion of the Asian Lineage". PLoS Neglected Tropical Diseases 6 (2): e1477. doi:10.1371/journal.pntd.0001477. ISSN 1935-2735. PMC 3289602. PMID 22389730. //www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3289602/. 
  9. "WHO Director-General summarizes the outcome of the Emergency Committee regarding clusters of microcephaly and Guillain-Barré syndrome". Media Centre. World Health Organization. 1 February 2016. http://www.who.int/mediacentre/news/statements/2016/emergency-committee-zika-microcephaly/en/. Retrieved 3 February 2016.