Wp/nd/Isichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazi

< Wp‎ | nd
Wp > nd > Isichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazi

isichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazi eyaziwa godu bona yi-snail fevere umgomani womneke yibeenyokana eziyingozi obubangwaesidla nanyana yini esihlangana nakhoisubungu esipatalelekoesibizwa nangokuthiyi-schistosome. Imisipha yesinyanofanaemathunjinizingatheleleka. Amatshwayo wokobana uphethwe bulwelwe lobuuzwa ubuhlungu esinyeni,uyarhuda okungapheliko, ujanyelwe ziingazi, nofanaigazi livela emthundweni. Labo abatheleleke ngobulwelwe lobu isikhathi esidebangaba nemiraro yokulimala kwesibindi, ukungasebenzi kweso, ukungabelethi, nofanaikankere yesinye. Ebantwaneniukungakhuli kuhlekanyeubudisi nakuza kezefundo.[1]

Isichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazi
Ukuhlukaniswa kweengaba neentlabagelo zangaphandle
Umsana oneminyaka eli-11kuqunjelwa kwamathumbukanyenokuhlangahlangana komkhumbulookubangwe sichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazi (Agusan del Sur, Philippines)
Umsana oneminyaka eli-11kuqunjelwa kwamathumbukanyenokuhlangahlangana komkhumbulookubangwe sichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazi (Agusan del Sur, Philippines)
Umsana oneminyaka eli-11kuqunjelwa kwamathumbukanyenokuhlangahlangana komkhumbulookubangwe sichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazi (Agusan del Sur, Philippines)
ICD/CIM-10B65 B65
ICD/CIM-9120 120
DiseasesDB11875
MedlinePlus001321

Ubulwelwe lobu buthelelekangokuthinta nofana ukusela amanzi atsengekilekoasele anazo iinyokanyokana lezi. Inyokanyoka ezidla emzibeni wenye intoziphuma eminekeni ehlala ngaphakathi kwamanzi atsengekileko Ubulwelwe lobu budlange khulu eenarheni ezisathuthukako ngombana abantwana bakhona ngibo abavame ukudla emanzini adungekileko. Abanye abantu abasengozini yokutheleleka baphathi bamaplasi, abathiyi beemfesi, kanye nabantu abasebenzisa amanzi angakahlwekeki ukuphila ngamalanga.[1] Ubulwelwe lobu buhlangana nesiqhema samalwelwe ihelminth ethelelanako.[2] Ukuthola umrabho wobulwelwe lobu kungenziwa ngokutjheja amaqanda wesilwane esiphila ngokudla ezinye iinlwana emthundweni nofana emakakeni womuntu. Begodu ingaqinisekiswa ngokutholaama-antibodies manqophana nobulwelwe lobu egazini lomuntu.[1]

Iindlela zokukhandela ubulwelwe lobu kufaka hlangana ukuthuthukisa ukutholakala kwamanzi ahlwengileko begodu nokunciphisa imineke etholakala emanzini. EEndaweni lapho ubulwelwe lobu budlange khona, imitjhoga nofana iinhlahla ezibizwa nge-praziquantelzinganikelwa kanye komnyaka esiqhemeni salabo abagulako kileyo ndawo. Lokhu kwenzelwa ukwehlisa isibalo sabantu abatheleleke ngobulwelwe begodu nokwehlisa izinga lokusabalaliswa kobulwelwe lobu. I-Praziquantel ngenye yeenhlanhla ezinyulweyi-World Health Organization-iHlangano yeePhasi yezamaPilo (WHO) kilabo esele kwaziwa bona bangenwe bulwelwe lobu.[1]

Isichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazi siphathe abantu ababalelwa eengidigidini ezima-210 wabantu iphasi zombelele ngomnayaka ka-2012.[3] Isibalo sabantu esibalelwa ku-12 000[4] ukufika ku 200,000 babulawa ngiso emnyakeni munye.[5] Ubulwelwe lobu butholakala khulu e-Afrika, kanye ne-Asia ne Sewula ye-Amerikha.[1] Pheze abantu abaziingidi ezima-700, eenarheni ezima-70, bahlala lapha ubulwelwe lobu budlange khona.[5][6] Eenarheni zethrophiki, isichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazi sibulwelwe obuza ngemva kwemalariya obuhlangana nezinye izifo ezibangwa ziinlwanyana eziphila ngokudla ezinye iinlwana ezibanga ukuwa konotho.[7] Isichenene seengazi esibulwelwe bokuthunda iingazisifakwe erherhweni lamalwelwe wethropiki angakanakwa.[8]

isikhombiso esikulayela bona ilwazi elithileko ungalitholaphi encwadini. edit

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 "Schistosomiasis Fact sheet N°115". World Health Organization. 3 February 2014. http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs115/en. Retrieved 15 March 2014. 
  2. "Chapter 3 Infectious Diseases Related To Travel". 1 August 2013. http://wwwnc.cdc.gov/travel/yellowbook/2014/chapter-3-infectious-diseases-related-to-travel/schistosomiasis. Retrieved 30 November 2014. 
  3. Fenwick, A (Mar 2012). "The global burden of neglected tropical diseases.". Public Health 126 (3): 233–6. doi:10.1016/j.puhe.2011.11.015. PMID 22325616. 
  4. Lozano, R.; Naghavi, M.; Foreman, K.; Lim, S.; Shibuya, K.; Aboyans, V.; Abraham, J.; Adair, T. et al. (15 December 2012). "Global and regional mortality from 235 causes of death for 20 age groups in 1990 and 2010: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2010". Lancet 380 (9859): 2095–128. doi:10.1016/S0140-6736(12)61728-0. PMID 23245604. 
  5. 5.0 5.1 Thétiot-Laurent, S. A.; Boissier, J.; Robert, A.; Meunier, B. (27 June 2013). "Schistosomiasis Chemotherapy". Angewandte Chemie International Edition in English 52 (31): 7936–56. doi:10.1002/anie.201208390. PMID 23813602. 
  6. "Schistosomiasis A major public health problem". World Health Organization. http://www.who.int/schistosomiasis/en. Retrieved 15 March 2014. 
  7. The Carter Center. "Schistosomiasis Control Program". http://www.cartercenter.org/health/schistosomiasis/index.html. Retrieved 17 July 2008. 
  8. "Neglected Tropical Diseases". 6 June 2011. http://www.cdc.gov/globalhealth/ntd/diseases/index.html. Retrieved 28 November 2014.