Mongol Ulsyn Tөriyn Duulal n Mongol Ulsyn tөriyn duulal yum. Ayayg Bilegiyn Damdinsүren (1919 - 1991) Luvsanzhambyn Mөrdorzh (1919 - 1996) by p, Үgiyg Tsendiyn Damdinsүren (1908 - 1988) zohiozhee. 20-p zuuny yavtsad Mongol OLC Head Hb heden tөriyn duulaltay Baysan yum. Ehniyh Hb 1924-1950 he hүrtel, hoerdoh Hb 1950-1962 he hүrtel, guravdah Hb 1961 - 1991 he hүrtel hereglegdezh bayv. 1991 1950 onoos hoysh ones tөriyn duullyn ihenh hesgiyg ashiglazh Baigali bolovch 2 dah badgiyg (Lenin, Stalin, Sүhbaatar, Choybalsang magtsan) ustgasan bayna. 2006 7 ones Saryn 11 EPS Their Mongol Uls Bayguulagdsany 800 zhiliyn oyg tohiolduulan Mongol Genghis Ulsyn Their Khural haanyg magtsan bolgozh shinechlezhee.
Darkhan manai tusgaar uls Dayar Mongolyn ariun golomt Dalai ikh deedsiin gegeen üils Dandaa enkhjij, üürd mönkhöjnö Khamag delkhiin shudarga ulstai Khamtran negdsen evee bekhjüülj Khatan zorig, bukhii l chadlaaraa Khairtai Mongol ornoo manduulya Öndör töriin mini suld iveej Örgön tümnii mini zaya tüshij Ündes yazguur, khel soyoloo Üriin ürdee övlön badraaya Erelkheg Mongolyn zoltoi arduud Erkh chölöö jargalyg edlev Jargalyn tülkhüür, khögjliin tulguur Javkhlant manai oron mandtugai
1961 - 1991
editUridiin berkh darlalyg ustgaj Ardyn erkh jargalyg togtooj Bükh niitiin zorigiig iltgesen Bügd nairamdakh ulsaa baiguulsan Saikhan mongolyn tselger oron Saruul khegjliin delger güren Üyeiin üyed enkhjin badartugai Üürdiin üürd batjin mandtugai Achit nam alsyg giigüülj Khüjit tümen ülcyg khögjüülj Buurshgüi zütgel düüren khövjilsön Tsutsashgüi temtsel tüükhiig tovjilson Saikhan mongolyn tselger oron Saruul khegjliin delger güren Üyeiin üyed enkhjin badartugai Üürdiin üürd batjin mandtugai Zövlölt orontoi zayaa kholboj Devshilt olontoi sanaa niilj Khandakh zügiig bakhtai barisan Mandakh kommunizmyg tsogtoi zorison Saikhan mongolyn tselger oron Saruul khegjliin delger güren Üyeiin üyed enkhjin badartugai Üürdiin üürd batjin mandtugai