Li tenamit Maay Q’eqchi wank k’a’ ru nak’utuk re naq jalan chi ru junaq chik li tenamit. Naq najuntaq’eetiik rik’in jalan chik chi tenamit, nak’utunk naq jalan, xb’aan naq ak re wi’ li k’a’aq re ru re.
Sa’ li ch’ina k’anjel a’in, naqak’utb’esi kiib’ oxib’aq li na’leb’ li nak’utuk re naq jalan li tenamit Maay Q’eqchi’.
Re xk’utb’esinkil li na’leb’ junjunq, xqachap kiib’ oxib’ li k’a’uxl ak tz’iib’anb’il, re xk’eeb’al xkuut li yooko xyeeb’al.
Chi xjunil li yooko xtz’iib’ankil arin, mare tjalmanq sa’ jun kutank, xb’aan naq li yehom b’aanuhom, najalaak aj wi’.
Li yooko xjultikankil anaqwan, mare hulaj kab’ej ink’a’aq chik aajelaq ru, jo’ka’an naq najalaak aj wi’ li k’a’uxl.
Chi xjunil li tz’iib’an’il arin, chi k’anjelaq ta xaq reheb’ laj k’utunel, jo’kan aj wi’ laj tzolonel, re naq te’ruuq xsik’b’al ut xtawb’al li chaab’il na’leb’, li na’ajmank a’an naq chi k’anjelaq re naq twakliiq xkomon li na’leb’, rik’in xyehom xb’aanuhom li tenamit Maay Q’eqchi’.’
La Cultura Maya Q’eqchi’, como todos los pueblos del mundo, posee sus propios elementos culturales que lo identifica y caracteriza de otros pueblos.
En este breve trabajo, se presentan algunos elementos característicos del pueblo Maya Q’eqchi’.
Para tratar de definir cada uno de los elementos, tomamos en cuenta los conceptos teóricos que se anotan como referencia, por su importancia y para que todo lo anotado tenga sustento.
Es posible que este trabajo sea ampliado, modificado o cambiado en el futuro, por la sencilla razón que las culturas evolucionan.
Lo que hoy es importante, pueda ser que algún día ya no lo sea, las cosas cambian y se modifican las ideas.
Sirva entonces, todo lo que aquí están plasmadas, para que los docentes y estudiantes maya q’eqchi’, tengan ideas para elaborar trabajos de investigación, de análisis, de recreación, pero sobre todo que sirva para crear arte y ciencia a partir de los elementos de la Cultura Maya Q’eqchi’.
CULTURA MAYA Q’EQCHI’
¿Qué es Cultura?
¿Existe la Cultura Maya Q’eqchi’?
¿Cómo nos damos cuenta que existe la cultura Maya Q’eqchi’?
La persona y la lengua Q'eqchi', es la definición más sencilla de la Cultura Maya Q'eqchi'.
Cultura
1 Se define cultura como “el conjunto de representaciones y de comportamientos adquiridos por el hombre en cuanto ser social” y, de una manera más específica, conjunto histórica y geográficamente definido de instituciones características de una sociedad dada, que designa “no solamente las tradiciones artísticas, científicas, religiosas y filosóficas de una sociedad, sino también sus técnicas propias, sus costumbres políticas y los miles de usos que caracterizan la vida cotidiana.”[1]
3 Conjunto de conocimientos e ideas no especializados adquiridos gracias al desarrollo de las facultades intelectuales, mediante la lectura, el estudio y el trabajo.
4 Conjunto de conocimientos, ideas, tradiciones y costumbres que caracterizan a un pueblo, a una clase social, a una época, etc.
5 “Cultura es todo complejo que incluye el conocimiento, el arte, las creencias, la ley, la moral, las costumbres y todos los hábitos y habilidades adquiridos por el hombre no sólo en la familia, sino también al ser parte de una sociedad como miembro que es”.[3]
En las siguientes líneas, se presentan los elementos de la Cultura Maya Q’eqchi’, a partir de las definiciones conceptuales, que se anotaron anteriormente.
El intento es presentarlos en el idioma maya Q’eqchi’, con la idea de fortalecer la EBI, partiendo de la lengua materna del pueblo del cual se hace referencia.
Las flores del campo también adornan la cultura.Xnimqal na’leb’ ut li natz’aqob’resink ru/Conceptos y sus elementos
Li nak’utb’esink re li na’leb’ wank sa’ qak’a’uxl./representaciones que tenemos en nuestro pensamiento.
Li qapohil qachahimal, li muhel, li t’upuy, xb’onol li k’aamalsa’, eb’ li ajl, xsum k’ab’a’ej, xk’ab’a’eb’ li xul, xk’ab’a’eb’ li poyanam, xk’ab’a’eb’ li teep, xk’ab’a’eb’ k’aleb’aal, xk’ab’a’eb’ li junjunq chi tenamit, xk’ab’a’eb’ li nimha’, xk’ab’a’eb’ li pumpuukil ha’, xk’ab’a’eb’ li kaqnaab’, k’ab’a’eb’ li tzuul, xk’ab’a’eb’ loq’laj Tzuultaq’a, xk’ab’a’eb’ li k’a’aq re ru, xb’onol li uutz’u’uj re li mayej, xk’ab’a’eb’ ratz’um li che’k’aam, eb’ li xajl, xk’ab’a’eb’ laj xajol kej, chank ru naq kiyo’laak li ruuchich’och’, chank ru naq kitawe’k li ixim, chank ru naq wank li poyanam, chank ru naq wank li xaml, k’a’ru xwankil li k’uuk’iil, k’a’ru nak’utuk re li nub’ajl, b’ar wank xxuk li loq’laj choxaal, b’ar wank xxuk loq’laj ch’och’, wchx.
Chank ru nakoowank/comportamientos
Xk’eeb’al xloq’al li kaaq, li hab’, li iq’, li q’oqyink, li awas; xk’utb’al li kaqlaaq’, li rahok, li yoxink, li oyb’enink, li q’oq, li sowenak, li paab’ank, li saab’esink, li kawil ch’oolej, li q’unil ch’oolej, li usilal, li maa’usilal, li kaqalik, wchx.
Chank ru naxk’uub’ rib’ li komonil/instituciones
Li junkab’al, li k’aleb’aal, li Poopol, aj k’amol b’e, aj k’atol uutz’u’uj, aj tuul, xyuwa’ k’aleb’aal, xyuwa’ ch’och, wchx.
Ch’ina’usil k’anjel/tradiciones artísticas.
Li kemok, li kemb’il t’ikr, li kab’lak, eb’ li son, li ke’xb’on chaq qaxe’toonal, li b’on ut li b’onok, li tz’iib’ chi ru pek, eb’ li xajl, li wajb’ak, li aarpik, xolb’ik, apusink pur, li uutz’ujink, li ka’xik, li q’ol, li matq’ab’, li t’upuy, li kuxpo’ot, li xorok, li tz’uluk, li pak’ok, li tusb’il che’ wajb’, li tun, wchx.
Li paab’aal/tradiciones religiosas
Li k’atok uutz’u’uj, li utz’uk, li mayejak, li tij, li Tzuultaq’a, li awasink, li sib’te’ink, qawa’ B’alam Q’e, qana’ Po, li ochoch pek, li tijleb’aal, li Ajaw, raatinul li tijok, b’oqok muhel, xokok muhel, li q’ajk sut q’iik, wchx.
Xsasal ru li k’a’uxl, /tradiciones filosóficas
Li loq’al, li loq’, loq’laj yu’am, Li Poopol Wuj, li k’ehok na’leb’, tijok, xyo’lajik loq’laj tz’uultaq’a, loq’laj choxaal, li winq ut li ixq sa’ xna’leb’ laj Q’eqchi’, li suumalil, wchx.
Xna’leb’il xk’anjel aj Q’eqchi’/ Tecnología q’eqchi’
Li awk, xxokb’al ru li awimj, rawb’al li k’al, rawb’al li kenq’, rawb’al li k’um, roksinkil li seel, roksinkil li su, yiib’ank xab’on, awk che’pix, awk ki’il q’een, xraab’al li awimq, xkolb’al ru li awimq, xsahob’resinkil ru li ochoch, xsaab’esinkil rix li ochoch, xyiib’ankil li uk’a’, xyiib’ankil li uq’un, xyiib’ankil xtib’el wa, xyiib’ankil li tzakahemq, kemok, xyiib’ankil chi xjunil k’anjeleb’aal, xyiib’ankil meex, xyiib’ankil li tem, li tz’i’ tem, li eeb’, xyiib’ankil li wajb’, xyiib’ankil li ab’, xk’eeb’al reetal li hoonal, awk sa’ li hab’alq’e, awk malaj q’olok sa’ li saq’ehil, rilb’al xnimal malaj xka’ch’inal li k’a’aq re ru, xyiib’ankil rochochil li hal, kab’lak, xna’aj li qana’chin naq na’usaak, wchx.
Li na’leb’ na’uxk junelik /costumbres
Li xeelub’k, li nimq’e’ib’k, tenqank ib’, li kamab’k, li k’ajb’ak, li tz’oyok, li jilok, li mu’unik, li awk, li q’olok, li atink sa’ tiqwal ch’och’, li atink sa’ kehil ch’och’, xwartesinkil ut riiqankil li k’uula’al, li k’ehok sahil ch’oolej (re li ixq, re li al, re li ch’ina’al, re li cheek, re li wan rixaqil, re li wank xb’eelom, re li maak’a’ xb’eelom, re li maak’a rixaqil), yo’lenk kamenaq, muquk, isinkk mu, xokok k’uula’al, b’ak’ok, xulub’ank’, tz’ub’uk ha’ k’uula’al, wchx.
B’eeresink komonil-tenamit/ políticas
Eb’ laj k’amol xb’e k’aleb’aal, aj k’amol xb’e tenamit, aj k’amol xb’e li paab’aal, xyuwa’ch’och’, li xaqab’ank, li teep, li k’aleb’aal, laj eechal re li k’a’aq re ru, li k’uub’ank, li ch’utam, eb’ li chaq’rab’, wchx.
Xyaab’asink ut tz’iib’ak sa’ Q’eqchi’, li seeraq’, li kok’ seeraq’, uutz’ujin’il aatin, se’leb’ aatin, kok’ na’leb’, nimqi na’leb’.
Xk’ab’a’ li ajl sa’ q’eqchi’. Xnumsinkil li aatin q’eqchi’ sa’ jalan chik li aatin, xtusub’ankil li aatin sa’ molob’aal aatin Q’eqchi’, k’ulb’il na’leb’, wchx.
Li ochoch/ vivienda
Xk’ab’a’ k’a’aq re ru re li ochoch: sa’ ru’uj li kab’l, okeb’aal, rokeb’aal saqenk, li warib’aal, li puch’leb’aal, rix li ochoch, xsa’ li ochoch’, li atinob’aal, li kumun, li neb’aal, li tz’ujtz’eb’j, wchx.
Li oqech, li kok’ che’, xna’ li che’, li tz’amb’a, li tz’alamche’, tusuk pek re xna’aj junaq li ochoch, xb’e ch’o, saqche’, lokxikn, k’im, wakax kab’l, per kab’l, wchx.
Rosob’tesinkil li ochoch, xwa’tesinkil li ochoch, xkik’el li xul chi ru li ochoch, k’a’ ru che’ ink’a’ us choq’ re kab’lak, li tz’a’aj, li tz’alamche’, wchx.
Xsahob’ ru li kemb’il t’ikr, li uuq, li po’ot, li lanleb’, li k’aamalsa’, li t’upuy, li sut, roksinkil li jikiliit, punit, wchx.
Li teepal/territorio
Li tzuultaq’a, xk’ab’a’eb’ li teep, xna’aj laj Maay, xk’ab’a’eb’ li ninqi tenamit, k’ab’a’eb’ li kok’ tenamit ut k’aleb’aal, li xxuk loq’laj tz’uul taq’a, loq’il na’ajej, mayejeb’aal, wchx.
Xk’ab’a’ ut xsum xk’ab’a’ li poyanam/ nombres y apellidos
K’ab’a’ej: Lix, Lu’, Mek, Manu’, Ku’, Saqihix, Aj Poop B’atz, Ikib’alam, Ixchel, Aj ch’ina Si’, Xch’ina B’ir, wchx.
Pim ut q’een re: b’anok, tzakahenq, uutz’u’uj, re nu’b’ajl, re si’, wchx.
Resilal li tenamit/historia
B’ar xtikla resilal li tenamit ut b’ar tqataw resil li tenamit Q’eqchi’.
Li Popol Wuj
Li tenamit Q’eqchi’ sa’ eb’ li seeraq’ wank sa’ li xhuheb’ laj kaxlan winq: Agustín Estrada Monroy, Bartolomé de las Casas, Carlos Guzman Böckler, Luis Pacheco, Ruud Van Akeren, wchx.
Xk’ab’a’eb’ li poyanam patz’b’ileb’ sa’ li tenamit Q’eqchi’: Aj Poop B’atz, Manuel Tot, wchx.
Li kawilal ut li yajel/la salud y enfermedades
K’a’ut naq toj nak’utunk xkawilaleb’ li cheekel winq ut cheekel ixq.
K’a’ut naq ak yajeb’ chik li saaj ixq ut eb’ li saaj winq.
· Xmolamil Aatinob’aal Q’eqchi’/Academia de las Lenguas Mayas de Guatemala. (2008). Molob’aal Aatin Q’eqchi’.
· Pacheco, Luis. (1985). Tradiciones y Costumbres del Pueblo Maya Q’eqchi’.
[1] Faundez, Antonio. Artículo publicado en la Revista Universidad de Medellín, Vol.42, p. 11-19 – ISSN0120-5692 –Enero/ junio de 2007/122 p. Medellín, Colombia