Wp/guc/Majayut

< Wp‎ | gucWp > guc > Majayut

Majayut (alijunaiki: Señorita) sulu'u sukua'ipa wayuu shia wanaa sümaa shimiyo'ulaain tü achonlu jietkat, supüla laülaainjatüin saa'in[1].

Süchikü wanee majayut
Majayutchon wayuu

Sukua'ipa wanee majayülü wanaa sümaa asürünnaaEdit

Tü jintutkot asurünnüsü sulu'u wane shipiachon jo'uuchon, aamajaanusu su'ula ipunashataasü sa'ato'u sinkat, nnojolüinjatu shirüin wayuu, shia ne'e soüshi je shiika. Achotoonusuu suu'wala shikiipunamüin; yalapaa shia paülüü, ekajitnusu uujolü ma'akasat, asitnusü jawapia sia Kaülioü tü shia supüla nnojolüin laülamaatüin. Oojitnusu süka süpanaa Majayut aka jamüin sutuma wayuu anasü supüla alaüle'era aa'in[1].

Yalaasu soo'u wanee juyaa, ajutunusu sushe'ein. Cha paülüü ekirajaanusuu sünain akumujaaka süi (Chinchorro), e'inusu (Tejer), aainja susu (Hacer mochilas).

Sujüitapaa eesü ekawaa saa'u jintutko, oojitnusu saa'u wanee ipaa miyo'u; saashin la'ülaa shia süpüla atüjain e'inaa, aanetnusu sushe'ein jeketüin, asulüjunusu sumüin sutuma soüshi kakuuna, kachepajusuu atuma.

Ka'wayuusesüEdit

Sünainje türa tü majayutka eesü supüla kawayuushen, chi müliaka shiire majayutka palajana yootüinjatu sümaa sushikai jiettka aka jamüin nia chi aluwataakai soo'opüna sukuwa'ipa. Keraapa achuntawaaka sajapü jietka, chi toolokai eesü nupüla nuntüin suma'ana supüshi jiettka; eitanusu wanee ka'i süpüla awalaaja süpaütna jintutko sumüin nushikai sia sülaüla jiettka, awalaajanapa eitajunusu sumüin soüshi, shiika, suwalayuu otta supüshi ee pejein sünain.

Tü Majayut nnojotka kawayuushen kepiasü sulu'u shipia shiika, yalaa ayuraajusu sünain kasa saa'u miichika, ainjusu süi, susu, kanasü eeke eein.

Asürülaa MajayütEdit

 
Majayut wayuu

Wana sümaa majayülüin wanee wayuu jiet, asürünnüsü. Süttüsü paülüü. Eesü müleka tü paülü'ükat sümünüle, “tü süttüsükat” münüsü shiaya. Süchikijee süttüin shia eesü süpüla ka'wayuusein. Maa'ulu yaa wanee wayuu jiet eekai majayülüin ayatayülia asürünnüin, akatsa’a nnojolüin kaka'iyain ma'in shia maa aka paalainka. Müleka washirüle tü majayütkat süttüsü soo'u ja'rai juya. Maa'ulu yaa eesü müleka süttüle ne'e so'u wane kashi, müleka eere ma'in süka'iya eesü müleka süttüle ne'e aipirua kashi. Mayajütsü münüsü tü wayuu jimo'otkat wanaa sümaa süntüin tü palajatkat sükashia, sa'ayuulise. “Ojotojoosü tü jimo'otkat” münüsü shiaya. A'lakajaanüsü süshe'in, eesü müleka maichereere, je süchikijee eisale'ennüsü sulu'u wanee süi iipünaasü, sutu'upa'a saajuna miichikalü. “Akachennüsü”, münüsü. Jimatajatü, nnojotsü kasain shiküinjatüin je nnojotsü kasain süsüinjatüin so'u apünüin ka'i. Süchikijee tia ashakitünnüsü, soo'ojira sümüsia shia tü shiikat, je wane kasa sünain shiale. Süna'la sümüsia shia müleka isasüle shia.[1].

AjuitiraaEdit

Ee müsia wane yonna süchikijee, saa'u süshakatüitpain. Tü majayütkat ayatsia süttüin. Wanaa sümaa süttüin shia ekirajünüsü sünain tü shi'yataainkat wane wayuu jiet, makatka e'inaa, ouuttajaa, aainjaa süi. Shikirajüin tü shiikat, tü soushikat, je wane kasa sünain shiale. Nnojotsü shi'rüinjatüin tooloyuu, je nnojotsü eirakaainjatüin sümüin tooloyuu. Paalainka asürünnapü’üsü tü majayütkat sulu’u wane miichi sümüiwa'a, akumajuushi süpüla. Mouuisü so'u tia miichikat, mmalu'usü je asürünnawaisü süka paa'ata. Nnojolüitpa tia maa'ulu. Kottüitpa tü majayütsükat amawaa, shia eeka kataüjiain süka kuluulu eere shia ko'ulain.[1].

Kettaapa süka'iya tü majayütsükat sünain süttüin shia, aainjünüsü wane yonna. Yonna sujuitia wayuu majayüt. Eenajinnüshii napüshua'a naa kasayuukana sünain, otta naa wayuu kepiakana sü'ünnaa. Ojuitinna münüsia tü majayütkat su'upala wayuu. Süchikijee tia eesü süpüla ka'wayuusein.

Asürünnüsü wane wayuu eekai majayülüin suulia mojujuin shikii, suuliajatü maa'injain, kaa'injatü. Müleka nnojorule süsürünnüin nnojoleet achecheraain süta, laülaajeet maalü. Asinnüsüjese'e shia tü wunu'u kanüliakalü pali'ise, nnojotsü asinnüin wüin suulia joojüin süpüla a'ürülaa. Eesü majayüt eekai süttüin waneepia, “pülaa'inrü” münüsü. Tü wayuu washinnuukat sümaiwa, süttüsü natüma tü nachonkat waneepia, süttüsü sünainjee jimo'olüin shia, süpüla nuchuntjatüin wane wayuu washit süpüla nu'wayuusee.

KulaalayaawatiaEdit

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 Sukuwa'ipa wanee majayut. Motalas.