Wp/guc/Maiko'u

< Wp‎ | guc(Redirected from Wp/guc/Maikou)
Wp > guc > Maiko'u
Maiko'u
Wanteera Maiko'ujatü Escudo Maiko'ujatü
Colombia - La Guajira - Maicao.svg
Mma Kolomwia
Mma'ipakat Wajiira
Jalaapünasu 11°20′″N 72°21′″O
• Sumioüshe soou palaa 50 msnm
Sulaktain 1.782 km²
Sukumujaiwa: 8 Juunio so'ü juyaa 1926
Santaa So'ü: San Jusee
Su'uyashee Wayuukana'alü: 250.757 way. (2005)
• Suyashe'puna Alijuna: 140,72 way./km²
Sunulia'jewai: Maikayeera
Sa'atkaattein Mohamad Jaafar Dasuki Hajj
Koorika postaala: 442001
Numeraa so'ü alüwakajatka putchi: 5
Ee'iyalaaya walekerü: http://maicao-laguajira.gov.co

pueuloka Maiko'u (alijunaiki: Pueblo de Maicao) jia wanee pueulo miyo'u palaaje sünain Ameerika Uuchimüin. Sulu'u Mmakat Wajiira, saa'u Kolompia; wattasü suulia Süchiimma (Riohacha) sünainje 76 km otta suulia alijunapiapa'aka Marakaaya wattasu sünainje 103 km. Antirasü palaajee sünain, sümaa Ichipki je siia Manaure; wüinpejee otta müsia uuchejee sümaa mmakat Wenesueela je wopujee antiraasü sümaa pueuloka Süchiimma je Alwania. Sütüma anaain mmakat eere shia, münusu joolu'u «Puerto libre terrestre», cha sünai chi juyakai 1936. Anaasü sumüin sukuwa'ipa aka jamüin pasanainsü sünain piama mma Kolompia otta müsia Wenesueela, je anaain supüla oikkawaa eeke eein.

Eere outkajain na tutkoshika chaa Maiko'u

Tü pueuloka Maiko'u amiyo'ujaasu sutuma anain süpüla aikkawaka koroloo antaka chejee Wenesueela. Na kepiaka sulu'u jia Wayuu jee kusina Zenu; otta müsia eesü sulu'u Maiko'u alijuna tutkos chejeeka Orieente Meriia. Joolu'u Maiko'u eeipa ayatatnüko sümaa empüreesa jee nulüwataainka chi ala'ulaashikai saa'u mmakat Kolompia, tü makaa supülasü amiyo'ujaa sukuwai'pa pueuloka Maiko'u.

Sünain alijunapiapa'a Maiko'u eesü kepiain sulu'u 123.757 way naashin na ayawajüshika saa'u juya 2005. Sa'atkaattein niapüshi chi alijunakai Uriipides Pulido (Eurípides Pulido)

Alüsaa joolu'u sa'atkaattein süpüla chi juyakai 2020-2023 nia wanee alijuna tutkoshi liweneesi münüshi Mohamad Jaafar Dasuki Hajj[1], akanajüshii natuma na wayuukanairü süpüla alüwatawa saa'u nu'omain.

Süchiikü SünüliaEdit

 
Meskitaa Omar Ibn Al-Jattab. Maikau.

Tü sunüliaka Maiko'u sulu'usü Wayuunaiki müsü yaa Mai-ko'u (Mai-Maikii; Maíz) (Ko'u-Ouu; Ojo) sulu'u alijunaiki « Ojo de Maíz». Tü sunüliaka müsü yaa kajamüin cha jümaiwa eesü apünajaa Maikii saa'u supüshuwayale mmakat, apütaa müsia sunüliaka joolü.

Sukuwa'ipa mmakatEdit

 
Küleesia San Jusee.

Sulu'u Maiko'u eesü Wayuu, Zenu jee alijuna Tutkos, kottirashi nayainü sulu'u alijunapiapa'a Maiko'u, maima tutkos kepiaka sulu'u Maiko'u, antüsu süpüla aainjaa nakuwa'ipa sulu'u noumain naa wayuukanairü. Sulu'u mmakat Kolompia jiia Maiko'u eere wane meskita süpüla anoujaa namaa nakuwaita.

Na arawekaninü sulu'u sunüiki Wayuu müsuu "Tutkos"; antusüirua sujalajapaa siküla XIX sumaa nakaralo'utain miyo'üsuka Otomano, kamanakat sukuwaitpaa Meriia Orientee chaa jumaiwajeejatü; tü alijunaka antusü chejee Liwanoo, Siiria, Palestinaa jee siia Jortaania; ekerotusuirua sümaa sukuwaitpaa Kolompia, apütaa müsia sainjala otta müsia sukuwaitpaa namaa na wayuu naataajatü müinka jain (Sunüiki, shiküinka, sukumujüinka pinchiikana, nanoujaka anain…). Tü palajanaka Araawe anooüjasü sünain katolikat maronitas jee sutuma müin sumüin mapülesat namüin ekerotawa namaa kepiaka sulu'u Maiko'u, je sia tü waneeirü Araawe Musulmanes ekerootaka sulu'u mmakat chaapünai juya 70, kapülesü'ü namüin anaawa sümaa eeke eein, kajamüin nainmajüin ma'in sukuwaitpaa je sutuma suchiirüwain tü kontitusionka kompetional anainmüin juya 1991. Tü kolompianaka musulmanes mapülesü'ü sumüin keepia namaa na waneejatka sukuwaitpaa, kepiaka chaa Maiko'u je San Antüree. Chaa Maiko'u eesü alijuna Araawe ee kashein müinka chaa Meriia Orientee; jee siia chaa Maiko'u eesü tü shipiaka Meskiita Omar Ibn Al-Jattab (Mezquita de Omar Ibn Al-Jattab) jia miyo'üsüka meskita saa'u Ameerika Uuchimüin.

Eeka süpüla E'rajaaEdit

Chaa Maiko'u eesü aanaain supüla waraitaa jee siia anajaa, müinka jain tü:

  • Meskitaa Omar In Al-Jattab (Mezquita de Omar Ibn Al-Jattab), akumajanaka sünain kashiika Settiempüre saa'u juya 1997, shiia piamasüka Meskiitaa miyu'ü saa'u Ameerika Uuchimüin
  • Mma'ipa San Jusee Maikau (Parroquia San José de Maicao), eein outkajain tü anooüjaka sümaa katolikat.
  • Pülasaa Simon Woliwaa (Plaza Simón Bolivar), pasanainsü sünain alijunapiapa'a Maiko'u je eesü wane niakuwaa Simon Woliwaa.

Pütchi soo'omüin süchikimaajatüEdit

  1. Mohamad Dasuki chi jekechikai a'atkaattein Maiko'uje

A'ttaalee eemüinreEdit